Kuupäev | Matkapäev | Tegevus |
---|---|---|
16. august | 1.
03.30 algab äike. Hommikul ilm pilves, äike, vihm. |
03.30 algab äike.
08.30 lahkume ühe ebamoraalsete elukommetega (neitsi Maarja) naisterahvale püstitatud palvekoha juurest ja liigume mööda matkarada Märjele poole. Olime ööbinud Fisch-Märjela matkaraja ääres, kus asus mingi majake neitsi Maarja kujuga.Jääme ööbima metsapiirile. Läbitud: 6 km
|
17.august | 2.
külm, kõle, rõske, tuuline, vihm |
08.30 alustame liikumist
~10.10 algab äike, mille möödumist ootame koos skautidega kohalikus laudas, umbes 10-20 minuti kaugusel tunnelist. ~12.00 oleme tunnelis. Jätame seljakotid tunneli Märjele poolsesse otsa ja teeme jalutuskäigu Aletschgletscherile. Laagrisse jääme hüti* ja liustiku vahel asuvate järvede juurde. Läbitud: 5 km
|
18. august | 3.
Ilm päikeseline |
07.40 lahkume laagrist
09.30 alustame liikumist liustikul. Kõige lihtsam tee: poolpõiki teisele moreenile ja mööda moreeni ülesse. Enne Konkordiaplatsi (4 liustiku ühinemiskoht) tuleb võtta suund Konkordiahütile. Kaljudel on olemas vastavad märgid. Teisel pool Konkordiahütti asub liustikule viiv metalltrepp. Laagrisse jäämiseks laskusime mööda metalltreppi alla ja ööbisime liustikul. Aletschgletscher lahtine liustik. Läbitud ~8 km
|
19. august | 4.
Ilm päikeseline |
08.45 lahkume laagrist
11.30 Grünhornlücke (3280 m) 13.45 Finsteraarhornhütis. Teel tegime kaks pikka peatust, kogupikkusega 1 tund. Grüneggfirni alumine osa lahtine liustik. Laskumine Grünhornlückelt: kinnine liustik. Läbitud ~8 km
|
20. august | 5.
tuul, Finsteraarhorn pilvedes |
Puhkepäev |
21. august | 6.
ilm päikeseline |
04.00 äratus
05.20 väljumine 06.20 esimesel kurul 06.45 teisel kurul; puhkame 07.50 teise liustiku alguses 09.10 Hugisattel 13.00 Finsteraarhorn 4278 m (foto nr 1 koos marsruudiga) 17.20 Hugisattel 17.35 18.50 Finsteraarhornhütte Tõus liustikult Finsteraarhornhütini ja seal edasi esimese kuruni kujutab endast kaljurada. Allpool hütti julgestustrossid. Kurul kividest tuulemüüriga väike telkimisplats. Telkimisplatsi juurest pöörasime vasakule ja läksime pikki harja liustikuni. Kinnine liustik. Tõus lihtne. Üksikud lõhed. Tõus ei kulgenud otsejoones ülesse, vaid väikse suunaga vasakule. Kell 07.25 olime kurul ehk kivisel harjal. Liikusime natuke aega (20-30 m) pikki harja ja läksime taas liustikule. Kivisel harjal oli kividest laotud tuulemüür. Bivikottidega või ka lihtsalt magamiskottides ööbimine täiesti võimalik, kuid telgi panekuks puudus koht. Tõus liustikul ehk ülemisel astangul (foto nr 2) Hugisattelile suhteliselt järsk. Liustiku alumises osas küllaltki palju lõhesid, milledest annab ohutult mööduda või millede ületamine ei nõudnud erivahendeid. Hugisattelilt algas kaljumarsruut (harjamarsruut). Ronimine väga lihtne. Lahtisi kive pea-aegu ei ole. Vahetult enne tippu väga väike lumelagendik. Liikusime vahelduvjulgestusega. Tõus ja laskumine 1226 m |
22. august | 7.
ilm päikeseline |
Puhkepäev. Jalutuskäik Walliser Fiescherfirnil. |
23. august | 8.
ilm päikeseline |
08.15 Lahkume
08.45 esimese ja kõige järsema tõsusu lõpp (kulus 13 min) 09.20 Grünhornlücke (3280 m) 09.45 10.50 Konkordiahütt, vana laagriplats Finsteraarhornhütte 3048 m, Grünhornlücke 3280 m; Konkordiaplats 2800 m, tõus: 230 m; laskumine 480 m; |
24. august | 9.
ilm päikeseline |
06.30 lahkume
09.00 kuru, 3480 m 12.45 Grünegghorn; 3860 m ~19.00 laagriplatsil Grüneggfirni vasakus servas (tõusja suhtes) tugevate lumesildadega lõhederohke lõik (foto nr 3). Edasi lihtne tõus karniisini. Karniisile viib väike lumeribi. Järgneb lumerohke tõus, mille ületamine hommikul ei valmista raskusi. Kurust ehk eeltipust (3787 m) edasi kivine harjamarsruut (foto nr 4) kohati lumekarniisid. Enne tippu 3 köie pikkune lumelõik. Grünegghorn vahetipp enne Gross-Grünhorni. Harjamarsruut: kivi vaheldub lumega. Väga palju lahtisi kive. Kaljudel liikumine ei ole kõige mugavam, kuid erivahendite vajadust ei ole. Liikusime vahelduvjulgestusega (foto nr 5). Enne tippu olev 3 köiepikkune lumelõik: paremal karniis, vasakul sadadesse meetritesse ulatuv libisemine ja võimalik ka, et vabalangemine (foto nr 6). Julgestuseks kasutasime jääpuure. Laskumine (foto nr 7; numbrid tähendavad meie asukohti). Peale eeltippu või kuru (kuidas kellelegi meeldib nimetada) algas lumine nõlv, kus kohati vajusime kuni põlvini sisse. Vasakule jäi karniis. Peale pehme lumega nõlva, kui oleksime pidanud minema pikki lumeribi kaljudeni ja laskuma Grüneggfirnile, võtsime suuna Ewigshneefäldile ehk enam-vähem otse alla. Laskumine lõppes kaljude juures. Peale väikest pausi vahetasime lumise nõlva kaljude vastu. Arvestades asjaolu, et laskuda või ronida tuli enam-vähem otse alla ja väga palju oli lahtisi kive, tekib küsimus köie kasutamise mõtekuses. Kividel liikuv köis ja laskuja, tõmbasid rohkem kui ühe kivi liikuma. Õnneks jäid mõlemad terveks. Hoolimata lahtistest kividest, ei kujuta kaljud mingit tõsist takistust. Kaljudel kasutasime vahelduvjulgestust, mis rohkem kui korra oli pigem sümboolse tähendusega. Liustiku ja kaljude vahel oli imepisike jalamilõhe, teine väikene lõhe oli kümmekond meetrit allpool. Julgestuspunktid tegime kirkadest. Ewigschneefäldi alumine osa lahtine liustik. Kuni jäämurruni minek lihtne, edasine teekond liustikul meie jaoks mõeldamatu. Kuna liustik oli läbimatu, kolisime moreenile. Kaljudel ronides nägime liustikul ühte gruppi. Moreeni alaosas jõudsime neile järgi. Alul ei saanud aru, mida nad seal sebivad, kuid ojas kivide vahele kinnikiilunud tokid, verine kivi ja verised jäljed lumel, andsid aimu, et kellegagi on juhtunud õnnetus. Oligi. Põhimõtteliselt peaks tahtejõulisel isikul lahtine jalaluumurd (sääreluu) paranema jälgi jätmata, kui vaid põlv ja hüppeliiges terved oleksid. Põlv oli tal kohe kindlat vigastamata ja jääb vaid loota, et ka hüppeliiges polnud kahjustatud. Grünegghorn, mis oli meie eesmärk, on meist tugevamatel tegijatel vahetipuks teel Gross-Grünhornile. Kui meie oleksime tahtnud minna Gross-Grünhornile, oleksime pidanud ööbima Grünegghorni 3787 m kõrguse eeltipu juures. Seal oleksime jõudnud päevaga minna Grünegghornile, laskuda kurule, tõusta Gross-Grünhornile (kaljumarsruut) ja tulla tagasi. Arvestades antud kohta, ei oleks väikse telgi püstitamine olnud eriline probleem. Laagripaik karniis: ~3 km, kõrgus ~3500 m, tõus ~650
m
|
25. august | 10.
ilm päikeseline |
09.30 lahkumine laagrist
17.00 Jungfraujoch Jungfraufirn: alumine ehk laugem osa lahtine liustik, järsem ehk ülemine osa kinnine liustik. Päevane tõus ~1 km. Kilometraaz ~12 km (Jungfraujochini 10 ja Mönchhütini ~2 km). Konkordiaplats Jungfraujoch: umbes 6 km lauget ja 4 km järsemat tõusu (linnulennult) |
26. august | 11.
hommikul ilm päikeseline, õhtul kadusid Mönch ja Jungfrau pilvedesse |
08.00 lahkumine Mönchjochhüttest
08.40 esimese lumelõigu algus (3800 m) 09.35 pideva lumepiiri algus 10.22 Mönch 10.30 11.05 kaljude algus 13.05 marsruudi lõpp, meie tõusu fikseeris (foto nr 8) liustikule jäänud A.Baburin 15.00 lahkumine Mönchjochhüttest 17.50 Konkordiaplats (märkimisväärseid peatusi ei olnud, kõige pikem peatus, 15 min, oli raudteejaamas). Kuni viimase harjamarsruudini oli tõus lihtne. Lihtne oli see ka edasi, kuid kitsa raja tõttu ei olnud mul võimalik (mida ei saa öelda teiste kohta) loodust vaadata. Minu tähelepanu kogunes jalge ette. Kõige rohkem kartsin, et takerdun kassidega teise jala külge. Õnnetuseks on sellist asja varemaltki juhtunud. Teiseks mõtteks oli kartus, et minu taga olev kaaslane kukub. Võimalik, et ma ei taipaks seda enne, kui köis ka minu alla tõmbab. Kolmandaks käis närvidele ajutine karniisil käimine ja asjaolu, et nii mõnigi kirka oli karniisist läbi vajunud. Kilometraaz ilma Mönchita ja alates Jungfraujochist ~9 km. |
27. august | 12.
Konkordiaplatsil paistab päike, külm tuul |
Puhkepäev |
28. august | 13.
ilm päikeseline |
09.15 lahkume laagripaigast
13.45 Hollandiahütte 3235 m 15.00 16.40 matka lõpp 17.10 jääme laagrisse, 10-15 minuti kaugusel Aanahüttest 2366 m. Kilometraaz:
|
29. august | 14. | Asulasse minek ~5 km |