 |
Repentance Super (WI6)
- Tüüp:
- Jääronimine
- Raskuskategooria:
- WI6
- Piirkond:
- Cogne, Aosta org, Itaalia
- Marsruudi alustamise kuupäev:
- 03.02.2018
- Marsruudi lõpetamise kuupäev:
- 03.02.2018
- Osavõtjate arv:
- 4
- Retke osalejad:
-
- Mikael Orkomies
- Aleksei Shuvaev
- Henry Patzig
- Rees-Roonius Juurmaa
- Marsruudi iseloom:
- Jäämarsruut
- Marsruudi kõrgustevahe meetrites:
- 250 m
- Ilmastikutingimused marsruudi läbimise ajal:
- Külm, selge, sademeteta
- Kommentaarid:
Video ronimistripist "Supercouloir 2018"
Pildialbum
2018. aasta talvel motiveeris mind mõte ronida Prantsuse Alpides üks väga kaunis, aga samavõrd tehniliselt keerukas mäemarsruut Mont Blanc du Taculi põhjaseinal nimega Supercouloir. Ma leidsin endale mõttekaaslasteks Henry, Mikaeli ja Aleksei ning selle eesmärgiga asusime me teele 25. jaanuarist kuni 9. veebruarini kestvale talvisele jääronimis- ja alpinismitripile. Kuna teadsime Henry'ga juba eelneva aasta kogemusest, et Chamonix's on talvel ronimiseks häid olusid tabada üsna keeruline, olime seekord sättinud endale mitu tagavaraplaani. Nõnda ei lasknud me ennast heidutada, kui Chamonix'sse kohale jõudes saime teada, et ilmastikutingimused, keskmisest kõrgem laviinioht ning kehvad jääolud ei võimalda hetkel Supercouloiri ronimist kaaluda. Selle asemel võtsime ette nimekirja teistest jääronimispiirkondadest, mille kohta olime eeltööd teinud ja teadsime, et kohtame seal heas konditsioonis marsruute: La Grave, Ecrins'i rahvuspark, Cogne.
Pärast soojendusronimist La Grave's ning sisutihedat ja sündmusterohket viit päeva Ecrins'i rahvuspargis, olime valmis edasi liikuma. Tihe lumesadu, mis meid viimasel marsruudil (Geronimo) tabas, märkiski ilmaolude halvenemist Ecrins'i rahvuspargis, mis pidi kestma veel mitu päeva. Vaatasime ilmaprognoose ümberkaudsetes ronimispiirkondades ning leidsime, et õige aeg on sõita hoopis Itaalia poole peale - kuulsasse Cogne jääronimise piirkonda. Mõeldud-tehtud.
Cogne's veetsime 3 päeva. Nagu terve reisi vältel ikka, töötasime kahe seongunga: Rees-Aleksei ning Henry-Mikael. Olime alati samadel marsruutidel ning püsisime üksteisega kontaktis, kuid liikusime autonoomselt - kumbki köiskond oma varustusega. Vahetasime seongusiseselt iga mõne aja tagant esironijaid, niiet kõik töötasid igal marsruudil altjulgestuses. Cogne's veedetud 3 päeva mahtus nii mõndagi märkimisväärset. Näiteks läbisime mina ja Aleksei meie seni kõige raskema marsruudi: Repentance Super (WI6, 250 m). Negatiivse poole pealt olime aga osalised ka ühe õnnetusjuhtumi päästetöödel. Kõigest järjekorras.
3. veebruar
Sektor: Valnontey
Rada: Repentance Super (Rees-Aleksei)
Raskusaste: WI6
Pikkus: 250 m
Aeg: 08:00-14:00
Marsruudikirjeldus
Saatuse tahtel ei läinud me sellele, seniläbitud marsruutidest raskeimale, täies koosseisus ehk neljakesi. Nimelt avastasime me marsruudi all, et olime oma varustusest mitmed jääpuurid unustanud eelmisesse peatuspaika Prantsusmaal. Prohmaka kaugem põhjus oli selles, et pärast Geronimo marsruuti, mattusid koos Henry seljakotiga lumekihi alla kevadet ootama ka selle seljakoti taskus olnud jääpuuride korgid. Henry ja Mikael leidsid aga kohaliku külalistemaja diivanil istudes sellele probleemile leidliku lahenduse: jääpuuride korkideks sobivad ju veinipudelikorgid! Selleks tuli aga neil teatav kogus veinipudeleid eelnevalt ära juua. Kuigi korgid said valmis, ununesid puurid sinna samma, külalistemaja diivanile. Avastades nüüd, juba teises riigis, seni kõige raskema marsruudi all, et meil on liiga vähe puure, otsustasime, et mina ja Aleksei võtame olemasolevatest puuridest 10, mis on miinimum, et nii raskel ja pikal marsruudil ohutult ronida. Henry ja Mikael võtavad aga kahepeale allesjäänud 6 puuri ning lähevad kõrvalolevale lihtsamale marsruudile - Monday Money (WI4, 150 m). Pärast aga teeme vahetust.
Tegelikkus aga kujunes teistsuguseks. Henry ja Mikael ronisid enda marsruudi üsna kiiresti ära ja laskusid alla. Mina ja Aleksei olime sel hetkel veel töötamas oma marsruudi lõpuosas. All meid oodates kohtasid Henry ja Mikael teisi ronijaid. Ühelt paarilt õnnestus neil laenata puuduolevad puurid ning õigepea alustasid nad samuti Repentance'i ronimist. Mikael oli ära roninud esimese köietäie ning julgestas parasjagu Henry't järgi. Vahepeal oli marsruudile kogunenud veel rahvast, niiet korraga oli jääl mitu köiskonda: mina ja Aleksei kaugel kõige ees ning mõned tiimid (sealhulgas Henry ja Mikael) meist allpool. Mis tahes järskudel marsruutidel (Repentance Super on pea täielikult vertikaalne) on elementaarne, et ohutuse huvides ei tohi ronida teiste tiimidega kohakuti, kuna ronides tuleb pidevalt seinast jääkamakaid lahti, mis võivad tabada allpool ronijaid. Paraku Lääne-Euroopas, eriti kui jutt käib populaarsetest klassikalistest marsruutidest, eksitakse selle põhimõtte vastu väga sageli. Nõnda juhtuski see, et Henry ühe kirkalöögi tagajärjel lendas keeglipalli suurune jääkamas tema all roninud belglasele õla pihta.
Belglane suutis seepeale ühe jääpuuri sisse keerata, järgmisel hetkel aga vajus poolteadvusetult pea alaspidi köide rippuma. Belglase paarimees, kes teda julgestas, sattus mõistagi kergesse paanikasse. Henry ja Mikael aga reageerisid kiiresti:
1) Mikael lasi Henry allapoole;
2) Kannatanuni jõudnud, ehitas Henry sinna 2-punkti jaama, kinnitas kannatanu sinna enesejulgestusse ning kontrollis ta seisundit. Samal ajal helistas keegi allolijatest päästeteenistusse.
3) Seejärel ühendas Henry kannatanu oma vöösüsteemiga ning andis märku, et Mikael ning kannatanu partner laseksid neid kahelt poolt julgestusega alla.
Vahetult pärast alla jõudmist saabus kohale helikopter koos arsti ja päästjaga. Kannatanu vinnati trossiga helikopterisse ning toimetati haiglasse. Jää kukkumisest helikopteri äralendamiseni kulus 30 minutit.
Mina ja Aleksei olime marsruudi edukalt lõpetanud ja just laskumas, kui see sündmuste ahel hargnemas oli. Esialgne rõõmutunne toredast marsruudist taandus koheselt. Henry tundis ennast samuti halvasti. Kuigi oli ilmselge, et see, mis juhtus, ei olnud mitte kuidagi tema süü, tundis ta sellegipoolest, et ta muutis kellegi elu mõneks ajaks kardinaalselt. Samal õhtul saime haiglast teate, et belglasel oli siiski vedanud: vaid rangluumurd ning ta sai samal õhtul haiglast välja.
- Ekspeditsiooni nimetus:
- Supercouloir 2018
- Manused
|
