Alpiklubi FIRN pidas 50. juubelipidu

Peole oli kohale tulnud meeldivalt suur hulk klubirahvast ja meie häid sõpru!
Õhtu jooksul tehtud pilte saab vaadata siin!

Firn 50 juubelipeo kokkuvõte

Alpiklubi Firn 50 juubel ja hooajalõpetamine toimus 9. jaanuaril Tartu Ülikooli Kohvikus. Juubelipeole tulid kohale nii asutajaliikmed, kunagised ja praegused presidendid, nii varasemalt kui kaasajal tegutsevad klubiliikmed, liikmekandidaadid, treeningulised ning klubi sõbrad, kokku üle 90 inimese.

Avasõnade ja tervituskõnega juhatas õhtu sisse klubi praegune president Priit Rooden. Mälestati sõpru ja matkakaaslasi, kes on lahkunud meie seast.

Seejärel nimetati klubi auliikmeteks kolm klubi asutajaliiget - Jüri Martin (president aastatel 1959-1961), Vello Park (president aastatel 1961-1968) , Rein Küttim. Lisaks aumedalitele pandi neile austuseks kaela spetsiaalselt selleks puhuks sepistatud kaljunaelad.

Tänumedalitega tehtud töö ning klubi arendamise ja eestvedamise eest said meeles peetud teisedki klubi presidendid: Priit Vürst (1968-1974), Kuldev Ääremaa (1974-1977), Ivo Parmas (1977-1980), Kalev Muru (1980-1999), Alan Rood (1999-2002), Meeri Ehandi (Sassian) (2002-2003 ja 2005-2006), Priit Rooden (2003-2005 ja 2006-…).

Kuna kõik olulised klubitegelased olid juba ette üles rivistatud oli paras aeg neid šampusega tervitada.

Kui kõik olid taas oma kohad leidnud võtsid sõna klubi presidendid. Sõnavõttudesse jäi nii eredamaid mälestusi nende ajal toimunust kui häid soovitusi praegustele klubi eestvedajatele.

Järgnevalt andis klubi ajalugu jäädvustavast projektist väikese ülevaate Andres Hiiemäe.

Enne õhtusöögile suundumist tehti traditsiooniliselt ka ühispilt. Kuna rahvast oli meeldivalt palju, oli piltnikul tükk tegu, et kõik ilusti pildi peale mahutada.

Järgnes rikkalik õhtusöök.

Õhtu jooksul oli üleval ka näitus klubi ajaloost, kuhu olid välja pandud klubiliikmete poolt kaasatoodud vanad pildid, marsruudiraporteid, klubiga seotud sümboolikat, vanu dokumente ning varustust. Vaatamist ja uurimist oli palju, terve tuba oli täitunud mälestustega endistest aegadest. Muuhulgas olid näitusel väljas ka Tartu Ülikooli muuseumilt saadud kolm mütsi, mis kuulusid firnikatele – Priit Vürst, Tõnu Tennisson, Erik Reino, Tartu Ülikool 350 tipuga seotud pildialbum, Hindrek Kriisi vanad head kassid,  ja palju muud huvitavat varustust ja materjale erinevatest aegadest.

Samuti sai anda oma hääle erinevatele konkurssidele -  fotokonkurss „Firn läbi aegade“ ning  marsruudi konkurss „Firni parim tõus läbi aegade“. Parimaks tõusuks läbi aegade valiti Tartu Ülikool 350 esmatõus.

Õhtukava jätkus ettekandega Firni tegemistest tänasel päeval - aastal 2009.

Seejärel oli järg klubi hooaja parimate autasustamise käes.

Valitud klubiliikmetele omistati klubi märgid (kui mingitel põhjustel olid need jäänud varem kätte saamata).

Leidus ka üks julge, kes avaldas soovi klubi märgi omanikuks saada raskemal teel - läbi katsumuste. Selleks, et sellise toreda klubimärgi omanikuks saada pidi klubi liikme kandidaat – Andres Kepler kõigepealt läbima vanemate liikmete poolt etteseatud ülesanded – ööpimeduses omale vöösüsteemi peale saama ning hiljem haavatud Jordaania mägironijat aitama. Mõlema ülesandega edukalt toime tulnuna ristiti ta pidulikult Vello Pargi poolt Alpiklubi FIRN uueks liikmeks ning praeguselt presidendilt sai rinda uhke klubi märgi.

Kätte oli jõudnud kaua oodatud sünnipäevatordi aeg, mis maitses hästi!

Järgnes juba vabamas vormis meeleolukas oksjon ja viktoriin.

Kes ütles, et siga kotis ei osteta? Kõige suuremad pakkumised tehtigi kotile mille sisu ei teatud, nagu hiljem selgus olid seal sees vajalikud, kuid juba päevinäinud seinale kinnitumisvahendid. Veel läksid müüki vahva ja ajatu Firni peapael, kaks klubi embleemi,  erinevatel aegadel kujutatud Firni särgid ja muid toredaid asju. Oksjoni tuludega on plaanis toetada klubi ajalugu käsitleva raamatu valmimist.

Viktoriinis taheti teada klubi ja Eesti alpinismi ajalooga seotud huvitavamaid seiku. Viktoriini käigus ilmnes veelkord vajadus täpsema klubi ja Eesti alpinismi ajaloo käsitluse järele.

Ja saigi juubelipidu läbi. Lahkumisel jäi kõlama varasema klubiliikme küsimus „Kas tänapäeval siis ei tantsitagi?“ Tuli tõesti tõdeda, et õhtu lõppes enne otsa, kui tantsu vihtumiseni jõuti. On palju, mida vanematelt klubiliikmetelt õppida…