Kaljuronimine Krimmis - alpinistlikud marsruudid

Esimesena võtsime ette joonisel kujutatud marsruudi number 1, "ПО ЦЕНТРУ ЗАПАДНОЙ ЧАСТИ МАССИВА, 1Б (10 м, IV) (вариант 2А)". Võtsime esialgu ette 1B variandi, mis ülaosas vasakule nurga taha keerab. Marsruudi võtmelõiguks on 10m IV lõik, mis seisneb lühikeses järsus seinakeses, kuhu oli ka paar polti pandud, ja selle järgnevas diagonaalpraos mille põhiosaks on ühe eenduva kivi otsa ronimine. Toppisime sinna paar frendi ja sikutasime ühest veidi ning olimegi üleval. Huvitaval kombel oli see ainus kord, kui nuputamiseks korra ka köies sai istutud. Ülejäänud marsuut koosnes I ja II lõikudest, mis sisuliselt on kaldus karjamaad väljaulatuvate kaljunukkidega. Raja ülemises osas ronisime kus parasjagu hea tundus ja püüdsime sihti hoida kaugelt silma paistva kivimüraka suunas, mille kõrvale rada lõppema pidi. Oli väga palav, alustasime ronimist hommikul ja kuna marsruut jagab algust rajaga nr. 2, mida üks seong samal ajal ronida soovis, pidime veidi ootama, kuni nad end esimesest köietäiest üles vinnavad. Vett oli kaasas vaid 3L, mis oli selge viga. Järgmistel kordadel oli meil vett kaasas juba 7L. Täpsemad andmed selle ja ka teiste marsruutide kohta vajavad veel matkapäeviku abil täpsustamist.

Raja pikkus on umbes 350 meetrit, läbisime selle 9 köietäiega. Läbimise aeg 7:20 - 13:20 = 6h. Ilm oli selge ja palav, sooja 35+ kraadi.

Teine ronitud rada oli nr. 2 - "ПО ПРАВОМУ КРАЮ ЗАПАДНОЙ ЧАСТИ МАССИВА, 2А (40 m IV)". Seekord hakkasime ronima peale lõunat kui päike juba jahedam ja vaikselt nurga taha vajumas. Raja raskemad lõigud olid 2. ja 3. köis, III ja IV lõigud, millest põnevaim IV raskusega sisenurk-pragu. Prantsuse süsteemis võiks selle lõigu raskuseks pakkuda 5b-5c. Kasutatud sai rajal pea kogu kaasasolnud varustust - klemme, frende ja tricame, paaris kohas ka hex'e. Umbes 2/3 peal läks pimedaks ja kuna jõudsime just kena platsikeseni, otsustasime sinna ööbima jääda. Sealt avanesid kaunid vaated öisele Forosele ja Mustale merele. Öösel oli suhteliselt jahe, aga elasime üle ja ronisime peale päikesetõusu kenasti lõpuni.

Raja pikkus on umbes 400 meetrit, läbisime selle 10 käietäiega. Läbimise aeg 11. augustil 15:55-21:05, 12. augustil 06:00-09:05, kokku 8h. Ilm 11. augusti õhtul vahelduva pilvisusega, 12. augusti hommikul selge ja palav. Vett oli kaasas 7L, üle jäi 2L.

Kolmandaks rajaks oli nr. 16, "ПО ВОСТОЧНОМУ КРАЮ (ПК), 2Б (м-т В. Козиного, 1973 г.)". Veidi selgusetuks jäi, miks oli selle marsruudi kategooriaks 2B, kuna selle lõikude raskused ei küündinud üle III+. Rada ise oli lühem kui teised kuna algus oli suhteliselt kõrgel. Kulges ta mööda suurt sisenurka mis eraldab mõtteliselt Forosskii kanti ja Mshatka-Kaja seinu ja jõuab üles platoole nendevahelises madalaimas kohas. Rada oli tore ronimine, esimese köietäie peal saime ka sahmaka vihma, aga kalju kuivas väga kiiresti. Üles jõudsime jälle pimedas, aga sellest polnud lugu kuna lõpp oli kerge.

Raja pikkus umbes 240 meetrit, käietäisi 7. Läbimise aeg 15. august, 15:15-21:00, kokku 5h ja 45min. Ilm alguses kergelt vihmane, hiljem ilus selge. Vett kaasas 7L, üle jäi 5L. Rada on suurema osa päevast varjus, seega sobib ka palaval ajal ronimiseks.

Neljas ronitud rada oli nr. 3, "ПО КРАЮ ЛЕВОЙ СТОРОНЫ “ЗЕЛЕНОГО УГЛА”, 4А (20 м, V) (м-т А. Брынзы, 1991 г.)". Raja esimene köis oli III ja IV lõigud mis viisid joonisel valesti kujutatud joonest paremal paistva kolmnurkse kaljust eraldi seisva kivikolmnurga otsa. Järgnes marsruudi võtmelõik, 20m V ronimist, mis kaugelt paistis päris raske kuid kohapeal osutus lihtsamaks. Algas ta mööda sisenurga pragu mis võttis kenasti nr. 1 ja 2 frende, edasi väikese negatiivi alt välja ja mööda seina edasi. Seinaosas oli löödud ka kaks kaljunaela. Selle lõigu raskus prantsuse süsteemis võiks olla umbes 6a-6b. Jaama tegime kohe peale seinalõiku suure männi külge, et ma paremini Kairit kuuleksin kui ta rasket osa läbib. Probleeme polnud ja ronisime edasi. Järgnes 3 köietäit III-IV ronimist ja siis tuli marsruudi üks huvitavamaid osi, 10m mööda kaminat üles. Hakkas hämarduma ja julgestust polnud kuskile panna, aga kuhu sa seal kaminas ikka kukud, kui jalad ühes ja selg teises seinas. Kulutasin veidi seljakotti ja pusisin end sealt üles, siis sai ühe kännu slingida ja paar frendi sisse ning kohe oli jälle hea olla. Edasi järgnesid kerged II lõigud, aga kuna rajakirjeldus oli selles osas napp, oli pime ja joonisest ka väga abi polnud, ronisime tunde järgi. Üllatuslikult jõudsime välja sinna, kus lõpetasime ka 2A raja, tegin jaama tuttava torkiva kadaka külge ja olimegi üleval.

Raja pikkus umbes 400 meetrit, köietäisi 11. Läbimise aeg 17. august kell 14:30-23:15, 8h 45m. Ilm ilus, soe.

Plaanisime ronida ka vähemalt ühte 5A rada (plaanis oli rada nr. 7, ПО ЗАПАДНОМУ КОНТРФОРСУ (КАНТУ) СПРАВА, 5А (вариант 5Б) 145m V+). Kavandasime läbida raja kahes osas kuna selge oli, et ühe pooliku päevaga me seda ära ei roni ja häid ööbimiskohti ei paistnud seal kusagilt. Kavas oli ronida kõigepealt esimesed kolm köit (70m 85° V+; 40m 70-60° III) ning panna sellele osale üles tugiköied, mida mööda järgmisel päeval kohe järgmise võtmelõigu alla (40m 85° V+; 35m 85° V+) oleksime jõudnud. Erinevatel põhjustel jätsime selle raja järgmiseks korraks. Midagi peab ju varuks ka jääma, et oleks huvi tagasi minna.

Üldiselt oli Krimmis tore, kalju on väga mõnus ja just parajalt krobe (mitte nagu Nikitas kus nukid on libedad nagu seep). Kaljudelt avanevad ilusad vaated Mustale merele, linnakestele-küladele ja teistele seintele. Ainsa valearvestuse tegime ajastusega - oleks pidanud rihtima pigem septembrit või oktoobrit, kuna selle aasta kuumalaine lõi päevasel ajal pildi tasku ja ronimisest ei tulnud midagi välja. Õhtust jahedamat aega oli vaid paari tunni jagu enne pimedat ja meie kui aeglased algajad selle ajaga üles ei jõudnud. Vaja ju ringi vahtida ja virsikut süüa ja nii edasi. Järgmisel korral läheme jahedamal ajal kui terve päeva ronida saab.

Pilte meie retkest saab vaadata aadressilt: http://picasaweb.google.com/kesonmis/Krimm2010

Varustusest oli meil kaasas kaks 60m köit, komplekt stoppereid, Rock Empire frendid suuruses 2-4, neist 2-3 topelt, Campi tricamid nr 1-2, hexid nr 8-9, hunnik ekspresse ja linte, šumaarid ja muud pudi-padi. Sellega sai kenasti hakkama, aga mõtlesime, et tulevases varustuseostu nimekirjas oleks eesotsas väikesed frendid suuruses 0.5-1 ja düneemalindid 80-120 cm, vaja oleks ka veel väikseid karabiine ja paari suurt muhviga lisaks.