Kuidas firnikad Jüriööjooksul käisid

Nädal varem poolkogemata silma jäänud teavitus Jüriööjooksu toimumisest Elvas sütitas huvi minna seda suurte traditsioonidega kevadist orienteerumise tippsündmust oma silmaga koha peale kaema. Leidus kohe ka mõned mõttekaaslased, nii saigi Alpiklubi Firn võistkond võistlusele kirja. Harrastajate võistlusklassis, kuna me kõik vaid hobi-korras orienteerumisega väheke või veel vähem kokku puutunud ja veel vähem seda teinud ööpimeduses. Rajameistrid meelitasid ka lubadusega, et hakkama peaksid saama ka need, kel kogemust vähe. See, et meist keegi varem Jüriööjooksust osa polnud võtnud, see tegi asja vaid põnevamaks. Tippvormi ajastamiseks läbisime Tartu orienteerumise neljapäevaku Toomemäel.

Võistluspaika saabudes tekkis kerge aukartus küll, kui pikk tõrvikutega rongkäik mööda linnatänavaid lookles ja õhtuhämaruse saabudes see aina süvenes. Võiks öelda et isegi kerge sabin tuli sisse, kui mõelda kombinatsiooni - esimene Jüriööjooks isiklikult - ühisstart - ööpimeduses orienteerumine - õlg-õla kõrval 65 konkurenti stardijoonel, kelle tegevus tähelepanu hajutab - konkurentidega võrreldes tagasihoidlikum valgusallikas, kuuldud jutud suurtest "orbiidil käikudest" mis pidavat olema ürituse lahutamatuks osas, jne, jne. Enne starti jõuab ilm ikka täitsa pimedaks saada.

21:30 kõlas stardipauk ja naelikute klõbinal haarasid korraga kõik see mees maast kaardi ning hakkasid kuhugi suunas ajama. Paarsada meetrit hiljem märkasin K-punkti, kuid kaardilt polnud seda veel jõudnud märgatagi. Pealampide valgusvoo esiots paistis juba ligi sadakond meetrit eespool. Veel mõned sajad meetrid ja sai tuvastatud esimese punkti asukoht, see ju kohe peaaegu kodumaja kõrval, parkmetsas. Kas oli see esiotsa jooksjate mõjul massipsühhoos või oligi paremalt poolt mõistlikum metsa siseneda, aga ainsana eraldun vasakule ja algklassidest tuttav kodutee jalge all liigun kindlalt punkti suunas. Punktikohta tean ja tunnen hästi. Mõned lambid on seal juba käinud, väljun punktist järgmise poole, kui suur trobikond pealampe siirdub pisut punktist möödajooksnuna alles punkti poole. Uhh, esimene ehmatus on üle ja algus on tehtud...

Ehkki üldsuund on selge, kestab veel tükk aega teadmatus järgmise punkti täpsest asukohast ja objektist. Pimedas, jooksu pealt ning mitmete arvates üsna halvasti loetavalt kaardilt on raske numbreid ja infot eristada ning välja lugeda. Enne punktipiirkonda sisenemist on vajalik tempo aeglustus et olukord täpsemini selgitada. Sellest on abi, punkt tuleb üsna hästi kätte. Kaardil roheline värv paneb hoolikamalt orienteerumisele keskenduma, igal pool ümberringi võsas ragistamine ja tuled keskendumisele just üleliia kasuks ei tule, ent järgmiste metsapunktidega suudan toime tulla ja siis keerab rada tagasi linnatänavatele, kus pisut kergem.

Linnatänavatel jääb aega silmitseda ka mõned etapid ette, silm märkab punkte kaardil tuttavates kohtades ning nii saab keskenduda tempokamale jooksule mõnd aega. Pärast võistluskeskuse kõrval asetsenud vaatepunkti teeb murelikuks järgmise punkti asukoht, punkti piirkonda aitavad tuttavad paigad, ent küsimärk punktiobjekti osas siiski jääb. Õnneks pole kevad jõudnud veel tärgata, nii helgib pealambi valguses kaugelt juba punkt kätte, järgmised punktid tulevad kergemalt, kuigi mõneti ebakindlalt. Verevi järve kaldaäärsel joostes kulub tükk aega otsustamiseks, mismoodi oleks kõige otstarbekam järgmisele punktile läheneda, see osa maastikust on võõras. Jupati on metsa vahel lund üle pahkluu. Kasulikult aitab õiget suunda hoida kompass, paaril korral helgivad enne oma punkti mitmed hajutuspunktid, mis tahavad küll kõrvale meelitada, ent lambivalgusesse jääv reljeef siiski reedab nende plaanid ja sunnib edasi otsima.

Raja lõpuosa on üsna tihedas radadevõrgus kus punktid siiski hästi vastu tulevad. Staadionimetsa jõudes alles jõuab pärale, et lõppu on jäänud üsna vähe. Vanad treeningrajad viivad jällegi teistest pealampidest mõneks ajaks eemale. Päris viimaste punktide väljalugemisega pole seni aega olnud tette lugeda, seepärast tulevad pisut ebakindlalt. Laululavalt möödudes kuulen kaaslaste ergutusi ja lõpp läheb mõnusalt, Piret juba ootab ees, käeplaks, paar soovitussõna kaasa ja juba läinud ta ongi...

Mismoodi võistlus edasi kulges, las siin räägivad nüüd teised enda eest...

 ...

Igatahes pärast mitmetunnist põnevat võistlust ekraanilt ja raja äärest jälgimist ja kaasaelamist, heade tuttavatega spordi ja seiklusradadelt muljeid vahetamist ja mõnusat võistlusjärgset rammestust leidsime üheskoos, et kogemus oli seda igati väärt ja miks mitte mõni teine kordki taas üritusest osa saada!

Enne võistlust seatud eesmärgi, et püüame raja läbida ja metsast punktid ära tuua, selle täitsime kuhjaga. Harrastajate klassis igati tubli 4-s koht, midagi kripeldama küll ei jää. Vötame mönuga järgminegi kord!

Tulemused

Kaart kõigi, sh hajutuspunktidega

Väike videoklipp Jüriööjooksust

54.Jüriööjooksu otseülekanne järelvaatamiseks (stardihetked alates 50 minutist; alpiklubi Firn peapaelaga, puna-must särk, sini-valge põlvpüks noormees liigub stardialas ca 51:42; liidrite 1.vahetus ca 1:31:00;  Firni 1. teatevahetus ca 1:40:50; Pireti-Eriku teatevahetus ca 2:57:45; Eriku finish 3:53:57).

Vaata ka sarnase ööorienteerumise Jukola teatevõistluse melu kopterikaamera silma läbi 

Pildid internetist.