Bouldering ronimise võistlusreeglid

1. SISSEJUHATUS

1.1 Käesolev juhend on ja kohandatud Alpiklubi Firn korraldatavate võistluste läbiviimiseks Tallinna Kaljuronimisklubi võistlusreeglite baasil.
1.2 Bouldering ronimise võistlused kujutavad endast erinevatel võistlusradadel püstitatud ronimistehniliste ülesannete lahendamist. Iga võistlusrada läbitakse köisjulgestuses (altjulgestuses või ülaltjulgestuses) või ilma julgestuseta kui võistlejate turvalisuse tagamiseks on rakendatud vajalikud meetmed. Voorude paremusjärjestus otsustatakse võistlejate erinevatel radadel kogutud punktide summa põhjal.

2. ÜLDOSA

2.1. Bouldering võistlus korraldatakse lühikestel võistlusradadel ja ühes või mitmes voorus.
2.1.1 Tehislikel võistlusradadel ronitakse tavalisel köisjulgestuseta. Ronimisnukkide arv ühel rajal ei tohi olla suurem kui 12, samas peab vooru keskmine ronimisnukkide arv trassi kohta jääma 4-8 piiresse.
2.1.2 Looduslikul kaljudel ronitakse köisjulgestuses ja kiivriga. Nukkide arv rajal ei ole määratletud.
2.2. Ilma köisjulgestuseta ronimisel peavad radade all olema matid, mille suuruse ja paigutuse otsustab rajameister. Mattide pealispind peab olema kaetud ja matid omavahel seotud selliselt, et hoida ära võistlejate kukkumine nende vahele.
2.3. Bouldering võistlus koosneb kas ühest või kahest voorust, vastavalt kvalifikatsioonivoor ja finaalvoorud või kolmest voorust, vastavalt kvalifikatsioonivoor, poolfinaal ja finaalid. Juhul kui vooru läbiviimine ebaõnnestub (toimub kontrollimatult) võib ühe vooru tulemused tühistada. Samal põhjusel või peakohtuniku otsusega vähendada ka võistlusradade arvu.
2.4. Kui võistlus toimub ühes voorus ei tohi radade arv olla väiksem kui 5.
2.5. Kui ronitakse ilma julgestuseta ei tohi ohutu kukkumise huvides radade kõrgus mattidest ületada 3 m, mõõdetuna ronija madalamast kehaosast.
2.6. Igal võistlusrajal peab olema kohtunik.
2.7. Iga võistlusraja lähtekoht peab olema tähistatud. See peab koosnema kindlast ja märgistatud positsioonist mõlemale jalale. Positsioonide märgistus peab erinema muudest märgistustest rajal ja peab kõigil radadel olema samasugune. Rajameistri otsustusel võivad olla eristatud lähtekoha vasema ja parema jala positsioonid.
2.8. Võistlusrajal on märgistatud nukid (punktid), mille kasutamisel ja puudutamisel arvestatakse boonuspunkte. Need nukid on erimärgistatud.
2.9 Raja lõppu tähistav nukk peab olema sama värvi (või tähistatud sama värviga) kui raja alguse nukk. Mõnel juhul tuleb raja lõpuni ronimiseks tõusta püsti (seisuasendisse).
2.10. Võistlusraja piirid märgistatakse punaselt või muu eristatava värviga.
2.11. Punktides 7 kuni 10 kirjeldatud raja tähistused peavad olema eksponeeritud isolatsioonitsoonis.

3. RADADE VAATLUSAEG

3.1. Eraldi vaatlusperioodi radadega tutvumiseks pole ette nähtud kuna vaatlusaeg kuulub osana raja läbimiseks ette nähtud aja hulka.
3.2. Raja alguse ümbruse vaatlustsoon peab olema piiritletud. Viibides selles tsoonis ei tohi võistleja suhelda kellegagi peale kohtuniku, kelle poole võib pöörduda selgituste saamiseks. Võistlejal on keelatud hüpates puudutada ronimisnukke, raja alumisi nukke on lubatud puudutada.

4. VÕISTLUSE KÄIK

4.1. Võistlejad peavad vooru kestel toimuva rotatsiooni korras ronima kõiki radasid. Peale igat ronimist on võistlejal kasutada puhkeaeg, mille pikkus on võrdne radade läbimiseks ette nähtud ajaga. Võistluse peakohtunik peab enne iga vooru algust teatama radade arvu ja nende ronimise järjekorra. Iga raja vaatlustsoon peab olema piiritletud selliselt, et võistleja saaks rada näha kogu pikkuses.
4.2. Iga võistlusraja läbimiseks on eelnevalt kindlaks määratud aeg, mille kestel ta võib üritada rada ronida nii mitu korda kui ta tahab. Ronimise aeg võib olla 4 kuni 8 minutit ja on vooru piires kõikidel radadel võrdne.
4.3. Ronimise aja algust ja lõppu tähistab selge ja hästi kuuldav signaal (vile, käsklus vms). Ronimise aja lõppemisel või kui võistleja on raja läbinud, tuleb tal siirduda taastumissektorisse. Taastumissektorist ei tohi olla näha järgmisi radasid. Kui taastumisaeg on möödunud tuleb ronijal siirduda järgmisele rajale.
4.4. Raja läbimise üritust loetakse alustatuks kui võistleja mõlemad jalad on lähepositsioonilt kõrgemale tõstetud.
4.5. Kui ronimise aja lõpuni on jäänud 1 minut teavitatakse sellest võistlejat.
4.6. Võistlejal on õigus harjaga puhastada maapinnalt käeulatusse jäävaid ronimisnukke. Korraldajal on õigus võistlejatel keelata ronimisnukkide puhastamist isiklike vahenditega- sellisel juhul peab korraldaja kõikidel radadel tagama üldkasutatavad vahendid.
4.7. Ronimise hõlbustamiseks võib kasutada ainult magneesium-pulbrit.

5. RAJA LÄBIMINE

5.1. Rada loetakse korrektselt läbituks kui võistleja hoiab mõlema käega raja lõppu täistavast ronimisnukist ja kui rajakohtunik on öelnud "OK".
5.2. Raja läbimise üritus loetakse lõpetatuks kui ronija pöördub tagasi maapinnale või kui ronimiseks ette nähtud aeg saab läbi.
5.3. Raja keelatud osade (rajapiirangud, keelatud nukid) kasutamisel peab võistleja ronimise katkestama ja alustama uuesti raja algusest. Katkestatud ronimine läheb arvesse raja läbimise üritusena.

6. TEHNILISED INTSIDENDID

6.1. Kui raja läbimiseks ette nähtud ajal ilmneb võistlusrajal muutusi (näiteks ronimisnukk tuleb lahti või puruneb), võib võistleja pooleliolevat üritust jätkata. Ronija soovil võib rajakohtunik parandada rajal ilmnenud muutused ronimisaja jooksul. Kui võistleja jätkab ronimist loetakse tehniline intsident lõpetatuks ja edasised sellekohased kaebused, protestid põhjendamatuks. Kui võistleja katkestab ronimise ja teeb avalduse tehnilise intsidendi kohta võib ta kohtunikult saadud aktsepteeringu korral üritada rada uuesti läbida vooru lõpus. Ronijal on sellisel juhul kasutada aeg, mis jäi puudu raja läbimiseks ette nähtud ajast kui tehniline intsident juhtus, minimaalne kordusronimise aeg on 2 minutit.
6.2. Kui rajal tehnilise intsidendiga määratletud muudatusi ei ole võimalik parandada raja läbimiseks ette nähtud aja jooksul, siis peale rotatsiooni tähistavat signaali peatatakse voor tehnilise intsidendiga rajal ja sellest eelnevatel radadel ronivatel võistlejatel. Kõikidel teistel radadel ronivatel võistlejatel voor jätkub.
Peale tehnilise intsidendi parandamist antakse võistlejale raja läbimiseks uus võimalus. Ronijal on kasutada aeg, mis jäi puudu raja läbimiseks ette antud ajast kui tehniline intsident juhtus, minimaalne kordusronimise aeg on 2 minutit. Peale seda peatatud vooru rotatsioon jätkub.
6.3. Juhul kui tehniline intsident toimus raja läbimise ajal ja võistleja peatas ronimise või kukkus lahti, siis uut ronimise üritust loetakse eelmise ürituse, mille ajal tehniline intsident toimus jätkamiseks.

7. PAREMUSJÄRJESTUS PEALE IGA VOORU

7.1. Peale iga vooru toimub võistlejate paremusjärjestuse selgitamine vastavalt järgmistele kriteeriumitele:
7.1.1. Lõpuni ronitud radade arv.
7.1.2. Boonuspunktide summa.
7.1.3. Radade läbimiseks tehtud ürituste arv (kus lõpuni ronitud).
7.1.4. Boonuspunktide saamiseks tehtud ürituste arv. Antud kriteerium kehtib , kui vaadeldavas voorus on kõikidel võistlusradadel ainult 1 boonuspunkt.
7.1.5. Radade läbimiseks tehtud ürituste arv.
Võistlejad, kes ei läbinud ühtegi rada ja ei saanud ühtegi boonuspunkti jäävad jagama viimast kohta.

8. FIKSEERITUD KVOODID

8.1. Juhul kui võistlejate arv, kes suutsid eelmises voorus radasid läbida on liiga väike, siis järgmisesse vooru edasipääsejad määratakse paremusjärjestuse põhjal, võttes aluseks fikseeritud kvoodid.
8.2. Kui võistlus koosneb 3 voorust:
Poolfinaal: poolfinaalis osalejate fikseeritud kvoot on 30 (minimaalselt 20). Kui kvoot on kohtade jagamise tulemusel ületatud, siis poolfinaali edasi pääsejad määratakse kvoodile (nii allapoole kui ülespoole kvooti arvutades) lähemale jääva võistlejate arvu põhjal.
Finaal: finaalis osalejate fikseeritud kvoot on 16 (minimaalselt 12). Kui kvoot on kohtade jagamise tulemusel ületatud, siis poolfinaali edasi pääsejad määratakse kvoodile (nii allapoole kui ülespoole kvooti arvutades) lähemale jääva võistlejate arvu põhjal. Juhul kui erinevus fikseeritud kvoodist nii allapoole ja ülespoole arvutades puudub, siis finaali pääseb fikseeritud kvoodist suurem arv võistlejaid.
8.3. Kui võistlus koosneb 2 voorust:
Finaal: finaalis osalejate fikseeritud kvoot on 20 (minimaalselt 16). Kui kvoot on kohtade jagamise tulemusel ületatud, siis poolfinaali edasi pääsejad määratakse kvoodile (nii allapoole kui ülespoole kvooti arvutades) lähemale jääva võistlejate arvu põhjal. Juhul kui erinevus fikseeritud kvoodist nii allapoole ja ülespoole arvutades puudub, siis finaali pääseb fikseeritud kvoodist suurem arv võistlejaid.
8.4. Kui kvalifikatsioonivoorus on võistlejad jagatud kahte gruppi, siis järgmise vooru pääsejate fikseeritud kvoot jagatakse võrdselt mõlema grupi vahel.

9. PROTESTID

9.1. Kõik protestid ja kaebused tuleb esitada võistluse peakohtunikule.

comments powered by Disqus