Vananaistesuvi Olhaval

Vaigistamaks kehas kasvavat ronimisrahutust, sai septembri teisel nädalavahetusel ette võetud kaljuronimisretk Olhavale. Huvilistest moodustus hästi kokku sobiv 8 liikmeline firnikatest seltskond.

Ronimas käisid noorliikmed:

Kaarel

Pille

Juhani 

Dagmar

Ja täisliikmed:

Karmen

Priit 

Hendrik

Rees 

Nagu eelmise käigu kahtlused kinnitasid, aitab Lahti poolt kiirtee kaudu sõitmine võita umbkaudu pool tunnikest. Säästetud aega sai kasutada vaikeluks loodusega ning teise ekipaaži järele ootamiseks burgeriputkast.

Kuna olime saabunud neljapäevaks, oli terve reedene päev kalju tervenisti meie päralt.

Alustasime soojenduseks klassikaliste Krakki (5+) ja Ylosnousemusega (6-), samas kõrval sai peagi valmis ka Dexal (6b).

Kui kõigil hea tunne sees, liikusime edasi suurele seinale, kus ees ootasid Salama (5+) ja Josse (6-).

Hendrik ja Rees olid samal ajal kompimas oma ebamugavustaluvuse piire off – width praos Eklipsi (6C).

Kuuldatavasti see neile siiski meeldis:)

Väga mõnus oli ronida ka Riipuvat Puutarhat (6-) ja Sammalrännit (5+). Seda tegime lausa mitmel päeval. Osadele oli rada nii sümpaatne, et nad suurema naudingu saamiseks kasutasid evakuatsiooniks ka repsudega tõusmisega ära proovitud tehnikaid:

Üle mitme korra sai ronitud Kaarit (6-), mis kõikidele proovijatele väga meeldis.

Laupäeva hommikuks olid valikus Milkki (5), Honey (4+) ja La Bamba (6B). Viimane üllatas omapäraste poosidega ning sellega, et pärast rasket lõiku olid inimesed suutelised vaikselt ohkama – La Bamba.

Õhtul proovisime leida sügavamat sisu rajal Heavy Metal (7A). Kuni viimase otsani kulges raja leidmine küllaltki valutult, viimaseks meetriks, kui sein muutus siledaks ja kadus ka pragu, tekkis ka kõige tublimatel sügav nõutus.

Aga üles me sealt ikka saime:)

Rees samal ajal julges soovitada Steroidi (6A). Võib-olla oli põhjuseks arhailine julgestus raja suure pikkuse tõttu.

Hakkajamad ronisid radu ka omavahenditega altjulgestuses, Hendrik tegi seda Suurel Leikkausil (6B)

Üldine õhkkond oli väga hea. Saime ronide enam-vähem kõike, mida tahtsime ja jõudsime. Õhtune laagerdus kultuuriprogrammi saatel meeldis väga.

Toit oli ülimaitsev nagu ikka juba aastaid.

Inimesed sobisid, oli isemeisterdamisrõõmu

ja ka lihtsalt rõõmu:

Tore, tore ja tänud neile, kes viitsisid kaasa tulla.