Detsembri esimesel nädalavahetusel kondasid Firni treeningulised Virumaa avarustes. Matkaseltskond oli väike ja kokkuhoidev. Loodus oli inimtühi ja puutumatu. Kolme päeva ja kahe öö jooksul jäi meist jälgi maha mitmele poole Avinurmest Roelani. Nii mahajäetud külateedele kui ka tuulemurrust vintsutatud metsade ja rabade samblasse. Nagu ikka, sai rikkalikku matkatoitu nauditud. Päeval looduse vaikelu jälgitud. Ööpimeduses lõkkesse vaadatud. Üksteist paremini tundma õpitud. Selliselt aega veetes ununeb pikapeale seegi, kas taevas on sombune, puhub kõle tuul või sajab lörtsi. Matkates pole elu kunagi rõske ega tume. Isegi kui päike pole juba päevade kaupa pilve tagant välja tulnud.
