Mittetulundusühingu nimi on Alpiklubi Firn (käesolevas põhikirjas
edaspidi klubi). Klubi loeb ennast 1959. a. asutatud Tartu Alpiklubi
"Firn" alpinismialase tegevuse edasikandjaks.
Klubi asukoht Tartu linn, Eesti Vabariik.
Klubi on eraõiguslik juriidiline isik juhatuse asupaigaga Tartus ning ühendab alpiniste Tartus ja Eestis.
Oma tegevuses juhindub klubi Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest, teistest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast.
Klubil on oma pangaarve, pitsat ja kirjablanketid.
Klubi põhieesmärkideks on:
ühendada ja koordineerida alpinistide ning alpinismihuviliste tegevust Tartus ja Eestis;
propageerida ning arendada alpinismi, kaljuronimist ja mägimatkamist;
propageerida alpinismi üliõpilaste seas.
Oma eesmärkide saavutamiseks klubi :
Propageerib sporti ja tervislikke eluviise;
organiseerib ja viib läbi alpinismi-, matka- ja puhkealaseid
üritusi nii oma klubi liikmetele kui ka teistele alpinismihuvilistele
või on taoliste ürituste vahendajaks;
osutab teenuseid nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele
mitmesuguste alpinistlike, matka- ja puhkealaste ürituste
organiseerimisel ning läbiviimisel;
teostab alpinismi- ja tööstusalpinismialast väljaõpet;
kogub ja vahendab alpinismiga seonduvat varustust, õppe-metoodilist materjali, informatsiooni, kirjastab ning reklaamib neid;
kujundab ja ehitab välja vajalikke treeningbaase eritreeningute läbiviimiseks ja vaba aja veetmiseks;
osutab teenuseid alpinismi- ning matkavarustuse ja sellega seotud vahendite valmistamises, hankes ja realiseerimises;
teostab kõrgtöid;
loob ja arendab suhteid sarnaste organisatsioonidega Eestis ning mujal maailmas;
teeb koostööd füüsiliste ja juriidiliste isikutega;
arendab muud seadusega lubatud tegevust, mis on vajalik tema eesmärkide saavutamiseks.
II KLUBI LIIKMED
Klubi liikmeks võivad olla isikud, kes on edukalt läbinud vähemalt
ühe 1. raskuskategooriaga mägimarsruudi või on edukalt osalenud Eesti
ja/või rahvusvahelistel kaljuronimisvõistlustel või on läbinud vähemalt
UIAA 5. raskuskategooriale vastava kaljumarsruudi, võtavad osa klubi
üritustest ja tunnustavad klubi põhikirja. Klubi liikmele väljastatakse
klubi märk.
Klubi liikmeks vastuvõtu otsustab klubi juhatus sooviavalduse
alusel. Juhatuse otsus tehakse liikme kandidaadile teatavaks kolme kuu
jooksul avalduse esitamise hetkest.
Isikuid, kellel on erilisi teeneid alpinismi arendamisel ning klubi
abistamisel, võidakse klubi juhatuse otsusega valida klubi auliikmeks.
Auliikmetele väljastatakse klubi märk.
Liige arvatakse klubist välja:
teadlikul põhikirja mittetunnustamisel;
liikme avalduse alusel;
liikmemaksu mitte-tasumisel.
Klubi liikme väljaarvamise otsustab juhatus.
Liikme väljaarvamise korral klubist jäetakse talle klubi märk.
Klubi liikmetel on õigus saada teavet juhatuse tegevuse kohta,
valida klubi juhatust ja olla valitud klubi juhatusse, võtta osa
kõigist klubi poolt korraldatavatest üritustest, kuuluda klubi
treeningrühmadesse, kasutada klubi käsutuses olevaid vahendeid ja
inventari, kanda klubi embleemi ja märki, esindada klubi võistlustel ja
osaleda muudel klubi poolt korraldatavatel üritustel.
Klubi liige ei saa osa võtta hääletamisest järgmiste küsimuste otsustamisel:
klubi nõue tema vastu ja tema vabastamine varalistest või muudest kohustustest;
tema väljaarvamine klubist.
Klubi liikme õiguseks ja kohustuseks on tasuda õigeaegselt liikmemaksu üldkoosoleku poolt kehtestatud korras.
Klubi liige on kohustatud tunnustama klubi põhikirja, täitma kõiki
juhtorganite õiguspäraseid otsuseid, võtma aktiivselt osa klubi
tegevusest, toetama üritusi, hoidma ja kasutama otstarbekalt klubile
kuuluvaid materiaalseid väärtusi.
III KLUBI VARA
Klubil on õigus vallata, kasutada ja käsutada vallas- ja kinnnisvara.
Klubi rahalised vahendid koosnevad liikmete liikmemaksudest, klubi
majandustegevusest, sponsorite sihteraldistest ja annetustest ning
muudestlaekumistest.
Klubi kasutab oma rahalisi vahendeid klubi tegevuskulude katteks,
vahendite soetamiseks ja täiendamiseks ning eesmärkidele vastavate
ürituste korraldamiseks ja täitmiseks.
Klubi teostab raamatupidamist seadustes ettenähtud korras.
Klubi raamatupidamise ja aruandluse õigsust kontrollivad klubi
revisjonikomisjon ja seaduses sätestatud isikud oma pädevuse piires.
IV KLUBI JUHTIMINE
Klubi juhtorganid on liikmete üldkoosolek ja juhatus. Üldkoosolek on
klubi kõrgeim juhtorgan. Klubi juhatus on klubi tegevuse juhtorgan
üldkoosolekute vahelisel ajal.
V ÜLDKOOSOLEK
Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
põhikirja muutmine, täiendamine ja uue põhikirja vastuvõtmine;
kolme- kuni seitsmeliikmelise juhatuse ja kolmeliikmelise revisjonikomisjoni valimine ja ennetähtaegne tagasikutsumine;
aastaaruande, bilansi ja revisjoniaruande kinnitamine;
juhatuse tegevusele hinnangu andmine;
klubi tööplaani ja eelarve kinnitamine;
liikmemaksu suuruse ja tasumise korra otsustamine;
kõikide klubisiseste tähtsamate otsuste vastuvõtmine.
Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised.
Korralise üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt korra aastas.
Erakorralise üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt 1/10 klubi
hääleõiguslike liikmete või vähemalt 1/3 juhatuse liikmete või
revisjonikomisjoni nõudmisel.
Üldkoosoleku kokkukutsumisest informeeritakse liikmeid vähemalt 15
päeva ette. Teade üldkoosoleku toimumise kohta väljastatakse liikmetele
juhatuse poolt kehtestatud korras. Teates üldkoosoleku toimumise kohta
peab olema näidatud koosoleku päevakord ning toimumise aeg ja koht.
Üldkoosolekust võivad osa võtta klubi liikmed ja kõik alpinismist
huvitatud. Hääleõigus üldkoosolekul on ainult klubi liikmetel.
Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa 1/3 klubi
liikmetest või nende esindajatest. Kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav
arv liikmeid, tuleb koosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga
hiljemalt kolme nädala jooksul.
Teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline
sõltumata kohalolevate liikmete arvust, kui kohal on vähemalt kolm
hääleõiguslikku klubi liiget.
Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui see sai üle poole
koosolekul osalenud liikmete häältest. Otsus põhikirja muutmise,
täiendamise ja uue põhikirja vastuvõtmise ning klubi lõpetamise kohta
on vastu võetud kui see sai üle 2/3 koosolekul osalenud liikmete
häältest.
Klubi liige võib hääleõigust kasutada ka esindaja kaudu volikirja alusel. Esindajaks võib olla ainult teine klubi liige.
Üldkoosoleku toimumise kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
Klubi liikmete üldkoosoleku otsus jõustub vastuvõtmise momendist, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti.
VII JUHATUS
Juhatus on klubi alaliselt tegutsev juhtimisorgan, mille volituste tähtaeg on kaks aastat.
Juhatuse pädevusse kuulub:
klubi presidendi ja asepresidendi valimine juhatuse liikmete hulgast;
klubi liikmete registri pidamine;
klubi liikmete vastuvõtmine ja välja arvamine;
klubi tööplaani ja eelarve koostamine ning selle esitamine üldkoosolekule;
üldkoosoleku otsuste täide viimine;
sporditöö, alpinistlike võistluste ja muude ürituste läbiviimiseks vajalike tingimuste
loomine;
klubi majandustegevuse korraldamine;
klubi asjaajamise ja raamatupidamise korraldamine vastavalt kehtivale
seadusandlusele ning aastaaruande ja bilansi koostamine korralisele
üldkoosolekule;
lepingute sõlmimine;
kõigi muude klubi tegevust puudutavate küsimuste lahendamine, mis ei kuulu klubi
üldkoosoleku ainupädevusse.
Klubi võib õigustoimingutes esindada klubi president, asepresident või kaks juhatuse
liiget ühiselt.
Üks ja sama juhatuse liige võib täita presidendi kohuseid järjestikku maksimaalselt kaks
perioodi, s.o. neli aastat.
Presidendi tagasikutsumiseks on vaja juhatuse ülejäänud liikmete vähemalt 2/3
häälteenamust.
Juhatuse koosoleku kutsub kokku president või vähemalt kaks juhatuse liiget mitte
harvem kui üks kord kolme kuu jooksul.
Juhatuse koosolekust võivad osa võtta kõik klubi liikmed. Hääleõigus on ainult juhatuse
liikmetel.
Juhatus on pädev otsuseid vastu võtma kui koosolekust võtab osa üle 1/2 juhatuse
liikmetest.
Juhatuse otsused võetakse vastu kohalolevate juhatuse liikmete lihthäälte enamusega.
Juhatuse koosolek protokollitakse ja sellele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja
protokollija.
Juhatuse otsused tehakse teatavaks klubi koduleheküljel ja postiloendis.
Juhatuse liikmed vastutavad juhatuse pädevusse kuuluvate otsuste vastuvõtmise või
vastuvõetud otsuste täitmatajätmise tagajärjel klubile süüliselt tekitatud kahju eest
solidaarselt. Vajadusel sõlmitakse vastutuse täpsustamiseks materiaalse vastutuse
leping.
Juhatuse liige ei saa osa võtta hääletamisest üldkoosolekul juhatuse tegevusele
hinnangu andmisel või hinnangu andmisel tegevusele, mille eest ta on vastutav.
Juhatuse liikme vabastab vastutusest tema poolt esitatud eriarvamus vastuvõetud
otsuse kohta, mis on protokollitud, või tema puudumine juhatuse koosolekult, kus
nimetatud otsus vastu võeti.
Juhatuse liikmed vabanevad vastutusest eelmise majandusaasta tulemuste eest, kui
üldkoosolek on juhatuse tegevuse heaks kiitnud.
VIII KLUBI TEGEVUSE REVIDEERIMINE.
Klubi kontrollorgan on kolmeliikmeline revisjonikomisjon, mille volituste tähtaeg on kaks
aastat.
Revisjonikomisjoni liikmeks ei või olla klubi juhatuse liige ega raamatupidaja.
Revisjonikomisjon viib läbi klubi majandusaasta tegevuse revideerimise, koostab
revisjoniaruande ja esitab selle üldkoosolekule kinnitamiseks.
Revisjonikomisjoni liikmel on õigus ja kohustus kontrollida klubi vara, arvelduskontosid,
raamatupidamisdokumente ning õigus nõuda selgitusi ja muud abi oma ülesannete
täitmiseks.
Revisjonikomisjoni liikmel on õigus osa võtta juhatuse koosolekutest hääleõiguseta.
Revisjonikomisjon kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks
kord aastas.
Revisjonikomisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 2/3
revisjonikomisjoni liikmetest.
Revisjonikomisjoni otsused võetakse vastu, kui otsuse poolt on vähemalt 2/3
revisjonikomisjoni liikmetest.
Revisjonikomisjoni koosolekud protokollitakse. Revisjonikomisjoni otsusele kirjutavad
alla kõik otsuse poolt hääletanud revisjonikomisjoni liikmed.
IX KLUBI ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LIKVIDEERIMINE.
Klubi ühinemine, jagunemine ja tegevuse lõpetamine toimub seadusandlusega
sätestatud korras.
Klubi lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara
üle samalaadsete eesmärkidega mittetulundusühingule või sihtasutusele, avalik-
õiguslikule juriidilisele isikule, riigile või kohalikule omavalitsusele.