On väga kahetsusväärne, et klubi ei suuda välistreeninguid pidada. Ainult sisetreeningutega ronimisseintel jääb treeningulisele küll väga ühekülgne mulje alpinismist ja mägironimisest ning ühekülgseks jääb ka tema ettevalmistus tulevasteks mägedeks. Samuti kannatab seltskonna mõttes ühtekuuluvus tunne, kui jäävad ära olenemata ilmast toimunud jooksuotsad, tõusud Toomemäel, rasked jõutreeningud, jne. Mäeskäimise juures on ikkagi väga oluliseks osaks üldkehaline ettevalmistus, harjumus pikalt vastupidada, seda nii füüsiliselt kui ka vaimselt, liikumis tehnika ja taktika, jne.
Kaljuronimiseks vajalikud tehnilised oskused ja kogemus on kahtlemata vajalik ja tuleb kasuks mäeskäimisele, kuid piiratud võimalustele vastavalt jääb see liialt ühekülgseks ega ava uutele huvilistele asjast tervikpilti.
Ronimisega on nii, et mõnele hakkab meeldima ja mõnele mitte, võimalik et kevadeks on meil vaid mõned ronimisele andunud fännid järele jäänud, kuid need kes otsisid siit midagi rohkemat, tõenäoliselt pisut pettuvad ja ajapikku taanduvad.
Loodan väga et see nii siiski ei lähe.
Mismoodi taastada üliõpilaste hulgas varem olnud populaarsed treeningud ja klubiline tegevus, võiks-tuleks sügavamalt läbi arutada, see ei ole ainult hetke probleem, vaid juba mõned aastad nii.
Samamoodi on mitu aastat juba katkenud alpinismi-alaste teoreetiliste teadmiste edasiandmiste loengud, mis samuti väga oluline osa uute tegelejate "kasvatamisel".
Tõsihingelised klubi sellelaadsetest arengutest muresolevad praegused/endised/tulevased kodanikud võiksid seda teemat siin arutada ja ettepanekuid teha olukorra parandamiseks.
välitreeningutest...
Moderaator: volli