Treeningmatk Eestimaa "alpides" top50

Treeningmatk Eestimaa talves kõrgeimatel tippudel TOP50

Haanja kõrgustik on ikka pakkunud häid võimalusi treeninguteks. Seegi kord pakuti seal ülejäänud Eestiga võrreldes pisut tavatut pilti - kevadiste tundemärkide kõrval ikka veel üsnagi talviseid olusid, põlvest kuni puusadeni lumepaksust, lumesadu ja tuisku. Treeningpartneriks klubi hea sõber Timo Palo, kel käsil otsustav treeningtsükkel enne planeeritavat "matka" Põhjapooluselt Teravmägedele. Käsile sai võetud Eestimaa kõrgeimad tipud, tavapärase 20 asemel seekord aga teine ilus ümmargune arv - TOP50.

Esimese, raskema ja pikema üle 13-tunnise tööpäeva saldole kogunes tippe kokku 36 (distansiliselt läbisime sel päeval 47,74 km). Läbisime jalgsi, kevadiselt märjal ja maapinnani läbivajuvas lumes sumbates, kohati märjemates kohtades ka pahkluuni kevadvetes solberdades. Olusid kirjeldab hästi näiteks seegi, kui söögipausi ajal hetkeks jalgu puhates jooksis muidu niisama saapas lirtsuv mõnusalt jahutav vesi jalatsites kannaossa ja ujutas seal osaliselt kanna üle. Sokke välja väänata ja saapaid tühjaks kallata polnud suurt mõtet, madalamates kohtades oli lume alla jõudnud tekkida korralik veekiht. Õnneks tuli ka taevast mitmes olekus märga ollust kaela, nii ei olnud suuri kontraste ja võis täiel rinnal tippudesse rühkimist nautida. Radade kõrvalisel maastikul oli lumi pidevalt üle bahilli ülemise ääre, kui võimalik oli, valisime liikumiseks kuuskede aluse maastiku, kus lund hõredamalt. Esimese tööpäeva lõpetasime veerand üheteistkümne paiku õhtul.

Teisele päevale jäi põhjapoole jäävaid mäetippe võtta 14 ning üleöö talvisteks muutunud oludele vastavalt sai neid läbitud suuskadel. Öösel lisandunud lumekiht kattis uuesti ka juba päikse poolt paljaks sulanud laigud heinamaadel ning autoteed, võimaldades meil neid mõnusalt suuskadel ületada. Metsavahel oli mõistagi lund veel rohkelt, suusalt maha astudes võis see ulatuda poolde reide. Orienteeruvalt läbisime arvutikaardilt mõõdetuna kokku ca 64,25 km, tegelik tuulemurdudes, võsas, rägas ja soistel aladel paremat läbimisteed otsides ilmselt pisut enamgi, ütlemata hea treeningu saime. Haanja kõrgustikult alla sõites lahkudes tabas meid shokeerivalt kena, kuiv, lumeta päikseline kevadilm, rõhutades veelgi enam kohalikku eripära. See juba mõnda aega plaanides rippunud retk tehtud, võib nüüd südamerahus talve lõppenuks kuulutada. 

Mõne päeva möödudes õnnestub ehk lisada ka teisest matkanud kaamerast mõned pildid siia.

Killomägi (275,9m, 24-s) tipus